Tagamõisa puisniit

Puisniidud on Saaremaa taimkatte lahutamatuks ja kõige iseloomulikumaks osaks. Nad on levinud saare kõikides osades, suuremate ja väljakujunenud kogumikena esinevad aga saare lääneosas (Kõrusel, Neemel, Tagamõisas, Järumetsas, Pilgusel jm.)
Tagamõisa poolsaarel esineb peamiselt tamme – puisniit. Puurindes esinev tamm on siin 5 – 15 m kõrgune, jändriku tüvega, madalalt algavate okstega. Kohati võib märgata üsna head tamme looduslikku uuendust. Tammele lisandub arukask, kuusk, jalakas, saar, pärn.

Niitmise ärajäämisel kattuvad puisniidud põõsastega (mitmed pajuliigid, paakspuu, lodjapuu jt.). Kõige huvitavam on aga puisniitude rohurinne, mis paistab silma suure liigilise ohtrusega. Geobotaanilistel uurimistöödel on puisniitudel 100 m² suurustes ruutudes sageli registreeritud 50 – 60, vahel isegi 70 – 80 taimeliiki. Siin esinevad mägitarn, vesihaljas tarn ja teised tarnaliigid, mustjuur, aas – härghein, tedremaran, ojamõõl, angerpist, lubikas, mägiristik, harilik käoraamat, kuradikäpp, arukäpp, punane tolmpea jpt. Puisniitudel kohatakse sageli ka meie floora haruldusi. Tagamõisa puisniitudelt on näiteks leitud tuhkpihlakat, koerkäppa, kärbesõit, asparhernest jt.

Tagamõisa tamme – puisniit on arvatavasti tekkinud kaunis puhtast tammikust, mis atlantilisel kliimaperioodil Eestis, eriti maa lääneosas, olid võrdlemisi laialt levinud. Väärtusliku tarbepuidu tõttu on aga viimase paarituhande aasta jooksul tamme osatähtsus Eesti metsades järsult langenud ning seda ka Saaremaal. On andmeid, et näiteks veel möödunud sajandi keskel raiuti Saaremaa metsadest üle 30 000 tamme laevaehituse materjalideks.

Tagamõisa tamme – puisniit pakub häid võimalusi mitmesuguste geobotaaniliste vaatluste ja uurimistööde läbiviimiseks. Siin saab selgitada kunagiste tammikute keskkonnatingimusi, tamme paljunemise, arengu ja kasvu tingimusi, puisniidu taimekoosluste dünaamika seaduspärasusi jm.