Tuiu rauasaatme mäed

Tuiu rauasaatme mäed on suurim muinas – ja keskaegne rauatootmiskeskus Eestis.
Ümbruskonna luidetel paiknevad rauashlakihunnikud äratasid juba 19. saj keskel mitme baltisaksa uurija tähelepanu, arvati, et need olid jäljed kunagiste Rootsi mäemeeste tööst.

Muistne rauasulatuspiirkond avastati taas arheoloog Aita Kustini poolt 1961. aastal. Järgmisel aastal toimusid muistsel rauasulatuskohal Eesti esimesed arheoloogilised kaevamised. Alates 1986. aaastast uurimistööd jätkuvad.

Praeguseks on Tuiu piirkonnas avastatud sadakond shlakikuhelikku. Neist suuremad sisaldavad kuni 30 tonni rauaräbu. Arheoloogiliselt on uuritud kuut rauasulatuskohta. Kuna piirkonda pole kasutatud maaharimiseks, on suhteliselt hästi säilinud ka sulatusahjude ning sepaääside jäänused.

Tuiu piirkonnas toodeti 11. – 14. sajandil umbes 1000 tonni rauda, millest jätkus ilmselt nii laevade ehitamiseks, relvade ja tarbeesemete valmistamiseks kui ka müügiks mandrile või isegi kaugemale. Kuna lähiümbruses puuduvad püsiasutuse jäljed, elasid rauatootjad ilmselt Tuiust umbes kaks kilomeetrit lääne pool, Paatsal, kus on avastatud 11. – 14. sajandisse dateeritud linnusease ja korduvalt põlenud sepikoja jäänused.

Rauasulatamiseks kasutati kohalikku soomaaki. Tuiu maak sisaldab väga vähe fosforit, mis teeb terase rabedaks, seetõttu oli siin toodetud raud eriti kvaliteetne.
Protsessiks vajalik puusüsi miilati kohapeal. 100 kg raua tootmiseks kulus 600 – 700 kg maaki ja 1200 – 1500 kg puusütt. Protsessi käigus eraldus 300 – 400 kg shlakki.

Uurimistulemuste põhjal ehitati muistse rauasulatusprotsessi tundmaõppimiseks katseahjud ning viidi läbi rida eksperimente. Parimal katsel saadi üle kahe kilo rauda.