Loona mõis

Pika ja keeruka ehitusloo ilmekaks näiteks on Loona väikemõis Kihelkonna kihelkonnas.

Hoone varasemad osad pärinevad keskajast, keldri kujundavad vasallilinnuse müürid, kus on säilinud peasissepääsu riivpalgi niþid, müüritrepp, raidkivi fragmendid. 17. sajandil valmis varasemast mingil ajal tuleroaks langenud ehitisest säilinud müüriosi kasutades uus, võlvitud roovialusega mõisamaja.

Järgnev suurem ehitusperiood sai teoks 1785. – 86. aastatel, mil hoone omandas põhiosas oma hilisema väliskuju. Neljas ning selle praeguse arhitektuuri suhtes otsustavaks kujunenud ehitusetapp on seostatav 19. sajandi 20 -ndate aastatega.

Maitsekalt valitud detailidega (näit. esifassaadi kolmnurkviil, vabatrepp keskteljel) saavutati kooskõla nii ehitise üldproportsioonide kui kogu ansambli kompaktse, geomeetriliselt suletud ehituslaadiga.

Hoonestusele liitub meeleolukas pargiala, mida varem ilmestasid pargipaviljonid, rikkalikus arvus ning kujunduses dolomiidist dekoratiivdetailid: lõvikuju, kraatervaasid jne.

Nii võib suhteliselt väike ning ehituslikult esimesel pilgul tagasihoidlikuna näiv mõisamaja sisaldada enda nii mõndagi huvipakkuvat, isegi üllatuslikku.